H'

Klaver on täiuslikum kõigist muusikainstrumentidest, selle leiutamine tähendas muusikale sedasama, mis trükikunsti leiutamine luulele.

expect the best, be prepared for the worst, fuck what others think & do your own thing.

põhimõtteliselt on mul üli hea meel, et homme ajaloo töö ära jääb ja et vähemalt pool ainult minu poolsest panusest on referaadi valmis saamise jaoks on antud. enamus teemad on kirjutatud, jäänud on viimane - klaver. kusjuures elul pole praegu väga vigagi, ainult et kõik ripub ikka nii peenikese niidi otsas kui veel vähegi saab. mulle ei meeldi see.

täna hommikul kooli minnes hakkasin ma lambist mõtlema, mis must edasi saab. mul pole MITTTE ÜHTEGI sihti, mul pole mitte kui midagi otsustatud, ma ei tea, mida ma peale kooli edasi tahan teha.. okei, ma lähen gümnaasiumisse, aga kuhu? ma ei tea.. ma ei suuda üldse mõelda. tegelikult on sinnani veel aega küll ja küll. hakkasin mõtlema, et tegelikult on suht hea koolis käia, kuna sul on olemas alati sõbrad kõrval, kes sind aitavad ja toetavad, sul on kõik kindel ja kooli ajal on su elu kindlustatud. aga mida sa üksi edasi teed? ei tea. kõndisin kooli.. teepeal olid 2 inimest, mees ja naine. alguses kaugelt tundusid täiesti tavalised, jõudsin enamvähem nende seljataha ja no nende elud olid ilmselgelt totaalselt pe***s, 2 täiesti mahakäinud eluga tänaval, varahommikul ja juba siis õllepudel käes - ei ole normaalne. läksin edasi, nägin ühte meest, koos oma tütrega ning mõtlesin, et see oleks ju hea, kui sul on ilus pere.. oma lapsed, kõik on hästi. jah .. ilus eks. see tüdruk on kindlasti oma isa üle õnnelik, ka tulevikus. lõpuks olin peaaegu koolimaja ees ning astusin sisse igapäeva ellu, välja oma mõtetes, mis kunagi saab. üldiselt arvan ma nüüd jälle, et pole mõtet nii kaugele mõelda, kuna keegi ei tea, mis sinust saada võib. kes sinust saada võib .. ja kui kaugele me üldse jõuame? liiga suured ootused on ju mõtetud .. samuti ka liiga väiksed, kuna need ei anna tulemusi.

minul oli täna tavaline päev.. hommikul kooli, siis koju ning õppisin . ( kinos käisin ka, mis ei kuulu mu igapäeva tegevuste hulka. käisime multikat vaatamas. RIO vms.. ) õppisin edasi.. saabus hetk, kui sain teada, et ajaloo töö jääb ära. fck kui õnnelik ma olin selle üle. tegin selle asemel referaati ning jah, tulemus ongi siis see, mis ma alguses mainisin.

tegelikult on asi siiski nömekam ..