Wednesday, March 9, 2011

Usun, et iga inimene sünnib ilma elusa loomuga - võib-olla sellepärast ongi elu surnuna surmast raskem taluda. Kui aga lootus kaob - ning mitte nii, et ühekorraga ja läinud ongi, vaid nii, et tärkab hommikul ja sureb lõunaks, tärkab hommikul ja sureb lõunaks, tärkab hommikul, ja sureb ... ja nõnda igapäev, kuni päevadest saab kuu ja kuudest aasta ning aastaidki võib juba kümnetesse jagada, kaotab inimene iga lootuselinnuga ka tükikese iseendast ning see ei saa ju nõnda olla, et nii peabki olema?



Katkend raamatust "Valik".

No comments:

Post a Comment

Pages