H'

tahaks ära. 

täna oli normaalne päev vist. koolis läks hästi, mata definitsioonide vastamise sain nelja. hea. esta töö läks metsapoole vist ja muu oli tavaline. muideks, ma elan kolmapäevas.. ehk selles päevas, mis tuleb homme. täna unustasin tänu sellele koori ka ära.. pole hullu. hommikul ärkasin tavalisel ajal, tegin kõike väga aeglaselt, kuna arvasin, et kolmap on siis.. ja et essa tund on vaba. poole üheksa paiku helistas Liisu ja küsis, kus ma olen. ma vastasin rahulikult, et kodus olen ja siis järsku tuli meelde, et teisipäev on ju .. igatahes, kooli jõudsin siis veits enne esimese tunni lõppu. viimane tund oligi eestikas ja siis koju. tulime Kätlyniga koos bussikasse, Ta läks teisele poole. Kodus olin kuskil poole neljapaiku, sõin veitsa, homsed asjad kotti ja arvutisse ning õppisin ka selle kõrvalt natuke. üheksast algas siis kauaoodatud trenn. alguses oli kõik normaalne.. järsku tegi Kätlyn mingit väga naljakat asja ja ma hakkasin vägavägaväga tugevalt naerma, ma lihtsalt ei suutnud naeru kinni hoida, nii naljakas oli. siis hakkasime tantsima, ma pm vaatasin Kätule silma ja irvitasin edasi. lõpuks olin ma näost täiesti punane, vahepeal olime me veel tantsinud algusest jne.. siis vahepeal meile tantsiti ette, ma proovisin madalat profiili hoida, mitte nii tugevalt naerda, aga esimene kord ei õnnestunud, pärast õnnestus ja siis mul enam naerutuju ei tulnud.. päris ära kadus. tegelikult oli üldse imelik. see aeg, kui ma naersin, umbes 30 minutit.. oli kõik väga segane.. ma ei saanud millestki aru, ma ei saanud aru, mida ma tegin, ei saanud aru, kes mu ümber olid, ma oleksin järsult nagu kuskil mujal, täiesti eemal ära.. kadunud. omaette planeedil , kus keegi mind ei näe ega kuule. see selleks, me tantsisime edasi.. siis sai trenn läbi, vahetasin riided ära ja siis öeldi, et money kava teeme ka veel. see on hea ja . aga ma tantsisin siis teksadega, nb! siis mul polnud enam hea tuju, mu hea tuju oli absoluutselt läinud, selle asemele tuli tuimus, masendus ja kurbus.. kõik korraga. mul ei olnud enam isu midagi teha, ma tahtsin lihtsalt koju tulla.. üksi olla. ilma kellegita, või siiski kellegiga .. ma ei tea. ma läksin igatahes poolepealt money'st ära. võtsin oma 7 asja, panin riide ja jalutasin bussikasse.. seal avastasin, et buss tuleb alles 20 minuti pärast. kena, eks ma siis otsin mp'ka välja . toppisin jopealla juhtmed ja hakkasin muusikat kuulama, ega mul ei olnud mase .. täiesti arusaamatu. mul pole nii ammu sellist tunnet olnud nagu mul on praegu, oli enne.. peale ülisuurt naeruhoogu. see on haigelt nõme, kui mul see tunne on. viimati oli see mingi 2010 kevadel äkki ? igatahes väga ammu.. ei mäleta seda. ja nüüd, lihtsalt tuleb ja vallutab mu ära? ja ma olengi nõrk vb, ei suuda vastu hakata sellele. aga lohutan ennast sellega, et varsti lähen magama, lähen magama ja magan ja magan ja võibolla äran, võibolla mitte. kes teab . kõik on võimalik . kui ärkan, siis on kõik korras. kõik on möödas, see "hoog" on loodetavasti kas maandatud või on ta täielikult läinud. loodan siiski viimast. muide, ma pole siia vist sõnakesti kirjutanud sellest, mis imelik asi mu sees vahepeal on. see on suke väga imelik. ma olen näiteks kellegiga koos.. ja järsku on mu sees valu, ma ei saa liigutada, kuna siis on megavalus ja ma ei saa sügavalt sisse hingata, see on lausa piin. ma jään liikumatult lihtsalt seisma ja kui keegi on mingua, siis ma prooovin talle öelda, et oota, ma ei saa praegu edasi liikuda vms.. imelik on seda tegelt öelda, ma ei tea miks. õnneks ei ole seda värki tihti .. ma tegelikult ei kujuta ettegi, mis see olla võiks. 

kokkuvõtteks olen ma praegu kurb . ausalt . ärge küsige miks.. tänks. kuna ma ei oska sellele nagunii vastata .. midagi on valest, aga ma lihtsalt ei tea mis.